Valede jaht
“Vale jõuab maailmale tiiru peale teha, enne kui tõde saapad jalga saab.”
Valed on meie ümber ja pole mingit võimalust, et need ära kaoks. Seetõttu on hästi oluline, et me ise õpiks valesid ära tundma. Keegi ei taha ju raha kulutada toote peale, mis hea asemel kahju võiks tuua või oma riiki valitsemas näha inimest, kes sai võimule vale abil. Siit lehelt leiadki infot erinevate valede, propaganda ja manipulatsiooni kohta, et neid edaspidi paremini ära tunda.
Uudised ja reklaam
Videod ja animatsioonid
Pildid ja meemid
Sõnumid, e-kirjad ja postitused
Veebilehed ja kampaaniad
Infograafikud ja andmete esitamine
Tegime ka ühe vahva Kahooti nende materjalide põhjal, mida võid julgelt ka tunnis õpilastega proovida. Aga enne tasub kõik materjalid läbi vaadata, sest mõni küsimus võib päris keeruline olla 😀
Me kõik teame, et valetamine ei ole viisakas. Ometigi on internet täis erinevaid valesid ning sellest on saanud globaalne probleem. Valetamisega on vahele jäänud poliitikud, teadlased, ajakirjanikud, eksperdid ja muidugi ka tavalised inimesed. Miks seda tehakse?
On üks tore ütlus: “Vale jõuab maailmale tiiru peale teha, enne kui tõde saapad jalga saab.” Kahjuks nii ongi. Sotsiaalmeedia ajastul, kus inimeste jaoks on oluline laikide saamine, on valel lihtsam levida. Vale on tihti põnevam kui tõde ning seda on palju huvitavam sõpradega jagada. Häda on ka selles, et absoluutset tõde on vähe – mida rohkem teadlased maailma kohta õpivad, seda rohkem küsimusi tekib ning seetõttu on tõde pikk ja keeruline. Aga inimestele meeldivad lihtsad, lühikesed ja põnevad lood. Nii see vale ümber maailma tiirutab aina kiiremini ja kaugemale.
Aga kes neid valesid loovad ja miks? Põhjuseid võib olla palju ja alljärgnevalt on toodud lihtsalt mõned näited.
Poliitikas kasutavad osad inimesed valet selleks, et panna inimesed enda poolt hääletama. Populistlikud poliitikud esitavad väiteid, mis on kas osaliselt või täielikult valed ja läbi selle tekitatakse ühiskonnas konflikte. Kuna inimestel on oma argimuredega juba piisavalt tegemist, tekib olukord, kus esitatud väiteid ei kontrollita ning usutakse seda, mida meedias öeldakse. Nii saavadki võimule inimesed, kes lubavad lahendada probleeme, mida tegelikult ei eksisteeri või mille nad ise on oma valetamisega tekitanud.
Ka teaduses võib valet kohata. Mõnikord ei ole see isegi tahtlik – lihtsalt inimesed, kes mõnd uuringut läbi viivad, ei ole piisavalt pädevad. Muidugi on ka neid, kes täiesti teadlikult tõestavad, et must on valge ja öösel paistab päike – kui näitlikult öelda. Seda tehakse eelkõige sel juhul, kui mängus on suured rahad ning teadustöö rahastaja soovib ebaeetiliselt saada vastutasuks endale sobivat uurimistulemust.
Siinkohal on väga keeruline eristada neid, kes valet levitavad, ja neid, kes tõepoolest suudavad olemasolevad teadmised teaduslikult ümber lükata. Näiteks kui Darwin esimest korda ütles, et inimene pärineb ahvist ning Copernicus väitis, et maa keerleb ümber päikese ning mitte vastupidi, uskusid neid väga vähesed. Just seetõttu on ka tänapäeval palju teadlasi, kes tahaksid oma nime surematuks teha mõne maailmakuulsa avastusega ning suure entusiasmiga võib kaduda objektiivsus ja väikesed vead andmetes kasvavad kiiresti suureks valeks.
Ka turunduses ja reklaamis on alati oht, et suurema raha teenimise eesmärgi nimel kasutatakse valet. Võibolla lubatakse soodushindu ja samal ajal tegelikult valetatakse asjade hind kõrgemaks. Või siis väidetakse, et pakutav toode või teenus teeb midagi, mida see tegelikult ei tee.
On ka riike ja organisatsioone, kes teadlikult väga halba valet loovad. Näiteks mõned riigid kasutavad valeuudiseid, et teistes riikides segadust ja kaost tekitada. Või siis mõni terroristlik organisatsioon loob valesid, mis panevad inimesi vägivaldselt käituma.
Sageli tekivad valed ka kogemata. Seda võib põhjustada nii teadmiste nappus, pimesi uskumine kellessegi või lihtsalt inimlik eksitus. Keegi postitab sotsiaalmeediasse mõne kontrollimata kuulujutu ning see hakkab kiiresti levima. On esinenud juhtumeid, kus sellised postitused satuvad puuduliku taustakontrolli tõttu ka ajakirjandusse.
See “Targalt internetis” projekti raames loodud materjal on mõeldud nii õppetöös kasutamiseks kui ka iseseisvaks läbimiseks. Sihtrühmaks on õpetajad, noored, lapsevanemad ja kõik teised huvilised. Materjal koosneb selgitavatest tekstidest, viidetest kasulikule materjalile ja enesekontrollitestidest. Õppematerjali autoriteks on Diana Poudel, Eva Tšepurko ja õpilasvõistluse “Valede jaht” arendusmeeskond.
Testi koostamisel ja illustreerimisel on kasutatud õpilasvõistlusele “Valede jaht” esitatud töid.
Head kasutamist!
