Infograafikud ja andmete esitamine
27.01.2021
Maailm muutub järjest andmekesksemaks. Arvutitele meeldib andmeid koguda ja suurandmete võidukäik on vundamendiks masinõppe ja tehisintellekti tehnoloogiatele. Tavainimese jaoks on lõputud tabelid täis arve ja muid andmeid tihti hoomamatud ning sealt on väga keeruline leida vajalikku infot.
Siin tulevad meile appi graafikud, mis lihtsustavad keerulistes andmerägastikes orienteerumist ja annavad kiirelt ülevaate erinevatest trendidest. Arvandmete omavahelist võrdlemist nimetatakse andmetöötluseks ning head andmetöötlejad suudavad oma töö tulemuse esitada ilusate joonistena, millest arusaamiseks ei ole vaja väga sügavaid matemaatilisi teadmisi.
Siinkohal tekibki probleem, sest nagu öeldakse:
“On väiksed valed, suured valed ja statistika”
Graafikute loomisel on omad head tavad ning kui nende tavade vastu kogemata või mõnikord ka meelega eksitakse, võib juhtuda, et graafik annab moonutatud pildi või suisa valetab. Kuna taolised graafikud võivad aluseks olla oluliste otsuste tegemisel, siis sellise vale tagajärjed võivad olla kurvad.
Viis moodust graafikute moonutamiseks eesmärgiga eksitada lugejat
Diagramme kasutatakse üldiselt info usutavama esituse huvides. Sellest hoolimata tuleks iga graafik kriitilise pilguga üle vaadata.
Allpool on ära toodud viis levinumat lugeja diagrammide abil eksitamise moodust. Eri tüüpi andmete “näitamiseks” kasutatakse erinevaid diagramme. Näidetes on näha sektordiagramm, tulpdiagramm ja joondiagramm.
Kasutatud: https://www.stat.ee/files/koolinurk/abiks/graafiline/
| Loe lisaks: K. Niglas “Andmete esmane töötlemine, analüüsimine ja esitamine” K. Niglas “Vead ja täpsus” Statistika on teadus, mis baseerub andmete usaldusväärusel |
<< Tagasi Valede jaht esilehele