Pildid ja meemid
27.01.2021
Öeldakse, et üks pilt ütleb enam kui tuhat sõna, kuid keegi pole täpsustanud, kas need tuhat sõna on tõde või vale. Pildiga saab manipuleerida inimesi ning luua illusiooni.
Kõige tavapärasem näide on alljärgnev enne ja pärast foto, millega tavaliselt püütakse tõestada, et mingi dieet, imerohi, trenn vmt aitab saavutada soovitud kaalu ja kehakuju ning seda kindlasti ka ebarealistike tähtaegadega. Tegelikult on internetis väga palju päris pilte, kus inimesed on ennast pildistanud enne täiesti normaalse trenni/dieedi algust ja siis selle ajal või lõpus ning need fotod ei ole kuidagi valed. Ikkagi tuleb olla skeptiline taoliste fotode osas, kui nende abil üritatakse midagi maha müüa. Siin on ka üks vahva video, kus õpetatakse, kuidas saab 5 tunni jooksul teha endast kaks absoluutselt erinevat fotot, kasutades mõningaid trikke.
Üheks võimaluseks fotodega manipuleerimisel on see, et lõigatakse fotot nii, et see räägiks just soovitud loo. Alati ei pea sellise manipulatsiooni eesmärgiks olema isikliku hüve saavutamine, sageli on selleks mõni suurem ja üllam eesmärk. See ei muuda kuidagi fakti, et valet on kasutatud ning selline käitumine võib väga negatiivselt mõjuda manipulaatori mainele. Huvitavaks näiteks on siinkohal üks pilt, millega püütakse inimesi harida metsaraie pikaajaliste mõjude kohta. World Wildlife Fund kasutas alljärgnevat pilti, et näidata, kuidas keskkond on kümne aastaga drastiliselt muutunud.
Tähelepanelik lugeja aga selgitas välja, et tegemist on pildipangast võetud fotoga ning originaalfoto on hoopis selline.
Pettust kajastasid paljud uudisteportaalid ning sellega tehti väga suur kahju organisatsiooni mainele, mille missioon on tänasel päeval tegelikult väga vajalik.
Kõige tuntumaks valeks on muidugi fotode muutmine Photoshopi või mõne muu pildihaldustarkvara abil. Siin on võimalusi lõputult – näiteks modellide puhul töödeldakse kehakuju ning ilustatakse nahka. Inimesi ja esemeid saab originaalpildilt välja lõigata ning asetada neid täiesti erinevasse konteksti. Selliseid näiteid on väga palju ning kõiki siin kindlasti tutvustada ei jõua. Põnevaks looks, mis kõnetab ka noori, on üks teismeline noormees, kes otsustas Instagramis katsetada, kuidas tema populaarsust mõjutab see, kui arvatakse, et ta on väga rikas. Noormees tegi Photoshopi abiga endast pildid, kus ta istub uhkes eralennukis, ostleb kallites brändipoodides jne. See tõepoolest tõi kaasa populaarsuse tõusu ning katse lõpus andis ta ise teada, et tegu oli lihtsalt illusiooniga. Kui tekkis huvi täpsemalt sellest loost teada saada, võib lugeda siit või siis vaadake tema selgitusi, kuidas kogu protsess välja nägi, sellest YouTube`i videost.
Muidugi võib nüüd tekkida küsimus, kas sellisel kujul vale kasutamine on õige? Eks see on hea teema klassiruumis diskuteerimiseks, kuid reaalsus on see, et Instagram on täis pilte, mille tegemiseks on kulunud tunde ja mille juurde on lisatud kommentaar, et tegin ühe kiire klõpsu.
Meemid
Meemi definitsiooniks ajalooliselt oli, et see on idee, tava, kujund või muu infokogum, mis inimkultuuri keskkonnas valdavalt imiteerimise teel levib, paljuneb ja muteerub. Meemideks võivad olla seega nii mõtted, ideed, teooriad, harjumused kui ka laulud, tantsud jms. Meemid on samamoodi ajas arenenud. Nüüd mõistame meemidena all ka tekstiga pilte, kus verbaalne ja visuaalne sisu moodustavad üheskoos tervikliku sõnumi. Näiteks: “Sina oled x, sinu sõbrad arvavad, et sa oled y, ühiskond näeb sind z-moodi”.
Meeme loovad nii eraisikud kui ka organisatsioonid ning populaarsemaid meeme tõlgitakse erinevatesse keeltesse. Valdav osa meeme on lihtsalt meelelahutuslik sisu, mis ei tee kellelegi kahju, vaid need aitavad inimestel ennast väljendada. Paraku luuakse ka meeme, millel on negatiivne eesmärk (nt kellegi mainet kahjustada).
Kahjuks on ka internetis näiteid, kus meemide abil püütakse suruda läbi oma agendat ning levitada valeinformatsiooni. Näiteks üheks vaktsiinivastaste argumentatsiooniks on, et kuna Bill Gates on võtnud sõna varasemalt selle kohta, et maailm tervikuna on ülerahvastatud ning praegu räägib vaktsineerimise vajalikkusest, siis järelikult on vaktsiini eesmärk vähendada inimeste arvu planeedil ja järelikult on vaktsiin kahjulik. Tegu on demagoogiavõttega, kus kasutatakse vale järeldust (non sequitur) ning kui väitluses oleks seda lihtne ümber lükata, siis meemi abil infot esitades võib see kõnetada väga paljusid kriitikameeleta inimesi.
See meem on tegelikult väga hästi tehtud – valitud on pildid, kus inimeste kehakeel võimaldab kahemõttelist tõlgendamist ning koos tekstiga suudetakse luua kahtlus ekspertide soovituste osas. Selline pilt levib väga hästi teaduslike vaktsiiniteemaliste postituste all ning seda kasutavad inimesed, kes ise jääksid argumenteerimisega hätta. Psühholoogid on teinud erinevaid katseid, kuidas visuaalid ja sõnumid võivad mõjutada meie käitumist otsuste tegemisel alateadlikul tasemel ning taoline postitus võib mõjutada inimeste soovi ennast vaktsineerida, kuigi ta sellele pildile mingilgi moel sotsiaalmeedias ei reageeri.
Kokkuvõttes võib öelda, et kahjuks ei saa internetis oma silmi usaldada ning enne millegi meeldivaks märkimist või jagamist tuleks võtta hetk ning analüüsida, kas see info on tõene ning kas sõnum on selline, mida me tõesti võimendada soovime. Infot edasi jagades lisame sellele väikese tüki oma mainest ja niimoodi võime täiesti kogemata aidata kaasa sellele, et valeinfo muutub usaldusväärsemaks ka teiste jaoks.
| Loe lisaks Väitlusõpik “Arutlev haridus” (lk 20-24 “Demagoogia ehk loogikavead”). Eesti noorte nutikad meemid: piirate meie telefonikasutust ja siis kutsute meeme tegema? Müürileht “Meemi üürike õnn”. |