Sõnumid, e-kirjad ja postitused
27.01.2021
Kuigi video on tegemas võidukäiku ning iga hetk laetakse internetti miljoneid pilte, siis info edastamiseks vajame ka teksti. Teksti abil suhtleme e-kirjades, sõnumirakendustes ning postitame seda oma uudisvoogu. Vale ei ole pirtsakas. Ta tunneb end mugavalt igas kohas.
Vale, mis levib tekstina, võib olla lihtsalt tüütu või isegi ohtlik. Rämpspost ehk spämm, mis meie postkaste ummistab, on tüütu, kuid enamasti on tegu reklaamiga, mille eesmärgiks on lihtsalt tutvustada oma tooteid või teenuseid. Hoopis ohtlikumad on igasugused petukirjad ehk skämmid, kus vale kaasabil püütakse kahju teha meie varale või mainele.
Kettkiri või ahelkiri
Kiri, mille sisus juhendatakse saajaid kirja edasi saatma. Tihti lubatakse, et kui inimene kirja edasi saadab, juhtub temaga midagi head ning kui kirja edasi ei saadeta, juhtub midagi väga halba. Kettkirjad rõhuvad inimeste ebausule ning kuigi esmapilgul võivad nad küllaltki ohutud näida, siis paratamatult seda edasi saates võib tekkida mainekahju.
Õngitsuskiri
Andmete õngitsemine (inglise keeles phishing) on petuskeem, mille eesmärk on arvutikasutajatelt välja meelitada juurdepääsuandmeid, paroole, krediitkaardi numbreid ja muud tundlikku informatsiooni. Üldiselt jõuavad petturite andmepüügikatsed kasutajateni meili teel või e-kirjas olevate veebilinkide kaudu, mis võivad välja näha väga tõetruud ja sarnased reaalsetele veebilehtedele. Näiteks saadetakse e-kiri sisuga, et teie postkasti maht on täis ja vajuta siia, et juurdepääs säilitada vms. Viimasel ajal saadetakse ka õngitsuskirju, mis on maskeeritud panga teadeteks.
Kuidas õngitsuskirja ära tunda?
Ärge usaldage nende meilisõnumite saatjaid, milles palutakse teil kohe klõpsata lingil, kuhugi helistada või avada manus. Petturid väidavad tihti, et peate kohe tegutsema, et saada tasu või vältida karistust. Ohvri meelitamine kiireks tegutsemiseks on andmepüügirünnakute ja pettuste korral tavaline võte.
Õigekiri ja vigane grammatika
Asutuste klientidele saadetavad e-kirjad ei tohi ettevõtetele häbi teha. Need peavad olema kirjutatud korrektses keeles. Kui meilisõnumis esineb õigekirja- või grammatikavigu, võib tegu olla andmepüügiga. Petukirjades esineb sageli palju vigu, kuid kirjad võivad olla ka korrektse grammatika ja õigekirjaga, kuna tänapäeval kasutavad küberkurjategijad isegi tõlkebüroode teenuseid.
Kahtlased lingid
Kui teile tundub, et tegemist võib olla pettusega, ärge avage ühtegi meilisõnumis leiduvat linki. Kontrollimiseks viige hiirekursor lingile, kuid ärge klõpsake lingil.
Vaadake, kas kohtspikrina kuvatav aadress on sama, mis sõnumisse lisatud lingil.
Ülal toodud näites on aadressid väga erinevad. Samas võivad petturid kasutada usaldusväärse ettevõtte domeeninimest või veebiaadressist väga vähe erinevaid sõnu, näiteks www.microsoft.com asemel www.micorsoft.com või www.mircosoft.com. Seega ole väga tähelepanelik!
Loe lisaks:
Andmete õngitsemine.
Rämspost (Spam), Tartu Ülikooli IT juhend, kuidas rämpsosti ja petukirju ära tunda.
Kaitske end andmepüügi eest.