Videod ja animatsioonid
27.01.2021
Videod ja animatsioonid üldiselt meeldivad inimestele, eriti noortele. Põhjuseid on mitmeid. Videod ja animatsioonid on visuaalselt põnevad ning haaravad kaasa. Teksti läbilugemiseks ja uurimiseks tuleb süveneda, aga video on lihtsalt vaadeldav ja arusaadav juba väikestele lastele.
Videot on väga lihtne mõista ilma hea lugemis- või keeleoskuseta, kuid see võib tekitada kergesti olukorra, kus me mõistame tegelikult sisu valesti. Järelikult ka infoga manipuleerimine on tunduvalt kergem.
Animatsioon on omamoodi sillaks pildi ja video vahel. Animatsioon on liikumisillusioon, mis on loodud staatiliste piltide järjestikuse esitamisega. Filmitootmises tähendab see tehnikat, kus iga filmikaader on loodud ja töödeldud eraldi. Kaadrid võivad olla tehtud arvuti abil, pildistades joonistust või maali, või siis muutes järjest objekti asendit ning pildistades seda igas etapis. Kui saab töödelda iga kaadrit eraldi, on ka info moonutamine lihtsalt teostatav.
Petmiseks ei ole vaja alati video- või fototöötlust teha. Piisab, kui esitada ainult neid klippe, mis edastavad soovitud sõnumit. Näiteks meeleavaldustel sõltub väga palju filmimise nurgast, kui suur tundub meeleavaldajate hulk. Samuti saab rebida välja kontekstist mingi väikese lõigu. Näiteks kui inimene peab pika kõne, siis valeinfo levitajatele meeldib sealt välja lõigata üks lause või fraas, mis eraldi esitatuna kannab hoopis teist sõnumit.
Üheks väga murettekitavaks trendiks vale levikul videotes on süvavõltsingu ehk deepfake tehnoloogia. Tegu on tehnoloogiaga, kus suudetakse inimene panna kohta, kus ta olnud ei ole ning rääkima asju, mida ta öelnud ei ole. Praegu suudavad eksperdid veel tuvastada, kui video on võltsitud, kuid tehnoloogia areneb järjest paremaks ning mitte süvenedes võib selline video vägagi elutruu paista. Siin videos on näiteks pandud president Barack Obama rääkima asju, mida ta kunagi tegelikult ei ole rääkinud.
Alati ei ole vaja nii palju pingutada. Inimesi saab manipuleerida, kasutades lihtsalt väljamõeldud nimesid, organisatsioone ning muud. Vajadusel saab alati palgata näitleja, kes võtab sõna eksperdina mõne väljamõeldud nimega. Seega videosid vaadates tuleks alati mõelda järgmistele punktidele:
- kas aeg ja koht on õiged;
- kas on olemas sellise nimega inimesed/ametid/organisatsioonid;
- kas teave on õige või on see autori arvamus;
- kas autor on olemas ja teada;
- kas avaldatud veebilehed on olemas;
- kas info saamiseks suunatakse ametlikule lehele;
- kas ametlikku infot antakse valitsuse poolt?
Pane oma tähelepanu proovile!
Vaata neid kahte videot ja proovi leida kohad, mis on valed. Video lõpus on ka selgitus, mis on need kohad, mis oleksid pidanud punase tulukese peas põlema panema.
Video1. “Õpilased ei soovi segaklasse” (0:50 sekundi pealt panna seisma ja siis edasi vaadata)
Video 2. “Häkkerid pääsevad ligi meie telefoni sisule” (1:05 pealt panna seisma, mõelda ise nähtu üle ja siis vastuse saamiseks edasi vaadata)