Uudised ja reklaam
27.01.2021
Antiikajal väitsid mõned filosoofid, et tark inimene kahtleb kõiges. Kaasaegses infoühiskonnas on võitlusest valeuudiste ehk libauudistega saanud üks olulisemaid väljakutseid. Nn tõejärgsel ajastul on info ülekülluse tingimustes üha raskem kontrollida esitatud väidete tõesust. Uue meedia ilmumisega on kaasnenud kahtlused ja süüdistused, et tavapärane ajakirjandus on kallutatud ja erapooletu, areenile ilmuvad uued “tõekuulutajad”.
Uudised ja reklaam on ajalooliselt tihedalt seotud. Ajalehtede ja ajakirjade jaoks on aastakümneid olnud väga oluliseks sissetulekuallikaks artiklite juures avaldatud reklaam. Koos interneti tulekuga on suurenenud nende kohtade hulk, kus saab oma tooteid ja teenuseid reklaamida ning inimestel on tekkinud nö reklaamipimedus ja tavapärast bännerreklaami enam ei märgata või blokeeritakse see reklaamiblokeerijate abil. Seetõttu eelistavad ettevõtted teha reklaami läbi Google Adsi või Facebook Adsi, kus saab valida, kas maksad reklaami näitamiste, klikkide või siis lõpule viidud tehingute eest.
Paljud uudisteportaalid on liitunud Google Adsi ja Facebook Adsi võrgustikuga, kuid see tähendab, et reklaamitulu teenimiseks on vaja võimalikult palju inimesi oma lehele meelitada. Seetõttu on kasulikum kirjutada ühe pika ja kvaliteetse artikli asemel pigem kümme lühikest uudisnuppu, millele lisada pealkiri, mis paneb inimesi sellele uudisele sotsiaalmeedias klikkima. Sellist trendi nimetatakse klikimajanduseks. See omakorda on toonud kaasa olukorra, kus ei jõua enam artiklis kirja pandud sisu korralikult kontrollida ning tihti avaldatakse kontrollimata infot, mis aitab vale levikule kaasa.
Lisaks on olemas sisuturundus, mis tähendab, et ettevõte saab osta oma tooteid või teenuseid tutvustavaid artikleid. Sellised artiklid kajastavad üldjuhul ainult ühe poole nägemust ning nende eesmärk on võimalike klientide huvi äratamine oma toodete või teenuste vastu. Enamik inimesi ei taju ära, et tegu on reklaamiga ning usutakse kõike kirjutatut.
Veel üks viis, kuidas vale esineb reklaamides, on pettused. Internet on kahjuks täis pahalasi, kes soovivad kiiresti rikkaks saada ning tihti kasutatakse selleks petuskeeme, kus lubatakse näiteks ülisoodsat tehnikat või imelisi kaalulangetuspreparaate. Parimal juhul saab klient ebakvaliteetse toote või teenuse, halvimal juhul on tegu pettusega, mille eesmärgiks on kliendi krediitkaardi andmete kättesaamine ning pangakonto tühjendamine.
Halli vale alad on ka YouTube’i, Instagrami, TikToki ning teiste populaarsete sotsiaalmeediakeskkondade suunamudijate kontod. Tihti usutakse, et suunamudijad teenivad oma sissetuleku reklaami eest, mida nende kontodel näidatakse, kuid tegelikult saadakse päris suur osa sissetulekust reklaami tehes. Tutvustatakse erinevaid tooteid ja teenuseid ning konto jälgijad ei mõista, et tegu on makstud reklaamiga. Hea tava on postituses või videos kindlasti ära mainida, kui sisu eest on keegi maksnud, kuid kuna see vähendab huvi nende toodete ja teenuste vastu, siis tekib kiusatus jätta info mainimata. See tähendab kahjuks taaskord vale levikule kaasaaitamist.
Sarnaseid muutusi on läbi tegemas ka reklaamivaldkond: eelkõige peaks reklaam olema mõeldud tarbijate ärgitamiseks mingi toote või teenuse tarbimisele, aga paljud on hoopiski valmis maksma reklaamivaba teenuse eest.
Teabe kiire liikumise ning selle üliküllusega toimetulekuks vajame oskusi väärtusliku info leidmiseks ja infotulvas orienteerumiseks. Laste ja noorte seas populaarseks saanud suunamudimine on andnud paljudele hoopiski uutmoodi arvamusliidri ja infoallika. Meediatarbimine on kolinud nutiseadmesse, hüljates trükimeedia.
| Loe lisaks: Mis on valeuudised Vale reklaam lõpeb karistusega Tuntumad libauudised, mis on meedias avaldatud |
Testi oma teadmisi